Atmosfäärifüüsika Labor
Lõputööde teemad tudengitele
Võta meiega julgelt ühendust kui on huvi mistahes ilma või kliimat puudutava uurimisteema vastu piia.post@ut.ee. Huvilistele tutvustame meelsasti oma laborit ja teadustööd. Allpool on mõned võimalikest lõputöö teemadest.
Meie juures õpid näiteks andmeanalüüsi, programmeerimist ja loomulikult palju huvitavat ilmast ja kliimast.
Läänemere piirkonna tsüklonite klimatoloogia
Tsüklonid on kesklaiuste atmosfääri tsirkulatsiooni kõige olulisem ülekandemehhanism. Teadmine nende trajektooride ja omaduste muutumisest ajas annab võimaluse uurida energia ülekande e. kliima muutlikkuse põhjusi. Klimatoloogilistest järelanalüüside andmebaasidest on võimalik eristada tsüklonite trajektoore ning muid omadusi mitmel meetodil ning eri nivoodel. Detekteeritud tsüklonite hulk, aga ka tsüklogeneesi ning tsüklolüüsi asukohad on tundlikud valitud meetodi suhtes. Töö sisuks on tsüklonite omaduste võrdlus kahe erineva meetodiga detekteeritud andmebaasis aastatel 1979-2015 Läänemere piirkonna jaoks. Töö eeldab huvi atmosfääriprotsesside vastu, valmisolekut omandada programmeerimisoskused ning teadmised statistikas. Töö on edasi arendatav magistritööks.
Kontakt: piia.post@ut.ee
Aerosoolide mõju pilvedele tugevasti saastunud tööstuspiirkondades: saastunud pilvede detekteerimine satelliidipiltidelt
Inimtegevus mõjutab pilvede omadusi ja selle kaudu ka globaalset kliimat. Inimtegevuse mõju pilvedele ei ole paraku seni suudetud täpselt määrata. Saastunud pilvede omaduste võrdlus saastumata pilvede omadustega satelliitmõõtmiste põhjal loob inimtegevuse kliimammõju täpsustamiseks uudsed võimalused. Antud töös rakendatakse erinevaid pilditöötluse meetodeid saastunud ja saastumata pilvede eristamiseks satelliitpiltidelt. Võrreldakse erineva keerukusastmega pilditöötlusmeetodite edukust saastunud pilvede detekteerimisel ja arvutatakse erinevused detekteeritud saastunud ja saastumata pilvede optiliste omaduste vahel. Töö käigus arendatakse programmeerimisoskusi. Teema on heaks sissejuhatuseks kaasaegsesse satelliitmõõtmiste valdkonda.
Sobib nii bakalaureuse kui magistritööks. Juhendaja: Velle Toll velle.toll@ut.ee
Aerosoolse õhusaaste mõju pilvedele ja Maa kliimale geostatsionaarse satelliidi andmete põhjal
On ebaselge, mil määral aerosoolide jahutav kliimamõju kompenseerib kasvuhoonegaaside poolt põhjustatud antropogeenset kliima soojenemist. Vähendamaks aerosoolide kliimamõju määramatust, uuritakse aerosoolse õhusaaste mõju pilvedele geostatsionaarse satelliitinstrumendi SEVIRI mõõtmiste põhjal tugevasti saastunud piirkondades. Polaarorbiidil oleva MODIS instrumendi abil on saastunud pilved juba detekteeritud, aga geostatsionaarne instrument võimaldab analüüsida pilvede optiliste omaduste ajalist muutlikkust. Arvutatakse pilvepiiskade suuruse, pilvede paksuse ja albeedo ööpäevased käigud SEVIRI andmete põhjal. Töö käigus arendatakse andmeanalüüsi ja programmeerimisoskusi. Teema on heaks sissejuhatuseks kaasaegsesse satelliitmõõtmiste ja kliimamuutuste valdkonda.
Sobib nii bakalaureuse kui magistritööks. Juhendaja: Velle Toll velle.toll@ut.ee
Eesti kliima aastal 2100 kliimaprojektsioonide põhjal
Inimtegevus mõjutab globaalset energiabilanssi ja soojendab kliimat. Sellega kaasnevad muutused atmosfääri tsirkulatsioonis, millel on oluline mõju ka Eesti kliimale. Töö eesmärgiks on analüüsida Eesti ja Läänemere piirkonna kliima muutusi järgmise saja aasta jooksul globaalsete ja regionaalsete kliimamudelite andmete põhjal. Arvutatakse temperatuuri, sademete ja teiste tähtsamate kliimakarakteristikute muutusi vastavalt erinevatel emissioonistsenaariumitel põhinevatele kliimaprojektsioonidele. Töö käigus arendatakse programmeerimisoskusi ja oskusi suurte andmemahtudega töötamiseks, aga töö eeldab juba programmeerimisalaste algteadmiste olemasolu. Teema on heaks sissejuhatuseks kaasaegsesse kliima modelleerimise ja kliimamuutuste valdkonda.
Sobib nii bakalaureuse kui magistritööks. Juhendaja: Velle Toll velle.toll@ut.ee
Valgjärve telemasti atmosfäärimõõtmiste valideerimine
Alates 2014. aasta algusest toimuvad Valgjärve mastis kõrgustel 30, 50, 110 ja 200 meetrit atmosfääri soojus- ja impulsivoogude mõõtmised ultrahelianemomeetritega. Kogunenud suurest toorandmete hulgast on vaja välja selgitada ja võimalusel filtreerida masti segav aerodünaamiline mõju, mis sõltub tuule suunast ja kiirusest. Selgitamist vajab ka sademete, jäätumise ja anemomeetri sisseehitatud kütte episoodilise kasutamise mõju signaalile. Töö eeldab programmeerimist.
Juhendaja Marko Kaasik marko.kaasik@ut.ee